:format(webp)/nginx/o/2024/06/13/16146873t1hd2b4.jpg)
Kuigi ennustamine on tänamatu töö, tuleb kellelgi ka seda teha. Postimees ei pöördunud tänavuse EMi eel aga oraaklite poole, vaid otsustas uurida eri valdkonna jalgpallifanaati kutelt, mis nemad asjast arvavad. Nõnda saavad sõna näitleja ja lavastaja Mikk Jürjens, Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ja Postimehe Eesti uudiste toimetuse juhataja Georgi Beltadze.
/nginx/o/2023/08/31/15559590t1hf636.jpg)
MJ: «Tänavu jälgin EMi neutraalselt ehk kindlat lemmikut mul enne turniiri pole, mis ei tähenda, et keegi ei võiks mängude käigus sümpaatseks muutuda. Mul oleks hea meel, kui Saksamaal läheks sel korral kenasti, ehkki ma pole neile varem liialt kaasa elanud. Lapsepõlvest saati on mulle alati sümpatiseerinud Inglismaa ja Holland, eks hoian neilegi pöialt. Minu kõige suurema poolehoiu saavad aga Ukraina ja Gruusia – mingu neil hästi!»
AP: «Vaatan mänge ühelt poolt n-ö professionaali pilguga ehk jälgin pigem mängu ja kaasa elan vähem. Samas valin mängupõhiselt pea alati (kergelt) poole, kelle võitu sooviksin. Sellist võistkonda, kellele algusest peale kaasa elaksin, mul päriselt polegi, aga kui peab valima, siis nimetaksin Saksamaad (läbi meiega osaliselt ühise ajaloolise kultuuriruumi), Ungarit (läbi nende jalgpallilise ajaloo), Gruusiat (uustulnuk, palju häid tuttavaid endiste ja praeguste tippmängijate hulgas) ja Taanit (läbi romantiliste mälestuste aastast 1992).
Miskipärast on just suurturniire jälgides hõlpsam avastada tendentsi, kuhu on jalgpalli taktikaline pool arenemas või liikumas. Seda ilmselt põhjusel, et palju mänge on lühikese aja jooksul koos ja ühes mängus nähtu võtad järgmisesse kaasa. See on veel üks nurk, mille alt mänge vaatan. Kui edasi mõelda, siis klubijalgpallihooaja kohta ütleksin, et ründemäng ületab praegu kaitsemängu – mis on mõistagi hea – ning saab olema huvitav näha, kas sama jätkub ka EMil.»
GB: «Üllatus-üllatus, Gruusia… Isade maa siiski. Miks ma olen poiste üle megauhke ja hoian neile pöialt? Esiteks ei mängi nad igavas põhjamaises stiilis – pikk pall ette, las mõni latt võitleb ja lööb värava. Omal ajal viljeldi küll ka seda, aga viimastel aastatel on võetud selgelt suund rohkem tehnilisele mängule. Kes vaatas nende otsustavat mängu Kreekaga, nägi, et kui veri suus, ollakse võimelised ka füüsiliseks minema ja võit koju tooma. Sümpaatne, mis muud.»
MJ: «Arvan, et tänavune EM tõotab tulla väga tasavägine. Inglismaa eesotsas Jude Bellinghamiga on minu silmis suurfavoriit, aga loomulikult ka Prantsusmaa, Hispaania, korraldaja Saksamaa ja miks mitte Portugal? Kui peaksin panustama, siis supervormis Harry Kane, Bellingham, Phil Foden jt viivad ehk sel korral kauaoodatud trofee Inglismaale.»
:format(webp)/nginx/o/2024/01/10/15822550t1h81a8.jpg)
AP: «Pakun Prantsusmaad – ühtlane võistkond, võitev treener, võitma harjunud mängijad. Arvan, et neid motiveerib ka kaotus Katari MM-finaalis, ehkki see tuli lõunaameeriklastelt.»
GB: «Kõhutunne ütleb, et Inglismaa. Neil on hea tase ja peatreener Gareth Southgate tunneb mängijaid. Võib-olla ajaloolistel põhjustel nad kõrbevad olulistes mängudes, näiteks poolfinaalis, aga mingis mõttes oleks nad võitu väärt. Samas ei saa alahinnata Saksamaad, kes mängib koduväljakul ja kelle peatreener Julian Nagelsmann on saanud meeskonna taas käima.»
/nginx/o/2024/06/13/16146882t1h68b5.jpg)
MJ: «Arvan, et see saab olema ikkagi Kylian Mbappé. Tema järel ennustan väravarohket turniiri ka Kane’ile ja Kai Havertzile ning turniiri üllataja võiks olla Sloveenia ründaja Benjamin Šeško, sest nad alustavad üsna tasavägises grupis.»
AP: «Kylian Mbappé – selles osas on raske olla originaalne.»
GB: «Kylian Mbappé. Prantslaste kapten on esiteks kiire ja täpse jalaga. Seda saaks väärata vaid meeskonna üldine saamatus, mis võib tekkida, kui kaasmängijad kukuvad staaritsema. Aga nende peatreener Didier Deschamps võiks tiimi edukalt ohjas hoida.»
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)