Saada vihje

BLOGI Serbia päästis viimase minuti väravaga punkti Sloveenia vastu

Copy
Sloveenia kõige ohtlikum mees on mõistagi Benjamin Šeško (valges).
Sloveenia kõige ohtlikum mees on mõistagi Benjamin Šeško (valges). Foto: AFP / THOMAS KIENZLE / SCANPIX

Jalgpalli EMil läksid C-alagrupi kohtumises vastamisi Sloveenia ja Serbia. Kohtumine lõppes dramaatilise 1:1 viigiga. Ülevaate leiab allolevast blogist.

Enne mängu:

Kes on selle mängu soosik?

Kuigi avamängu järel on Sloveenia (FIFA 57.) see, kel C-alagrupis silmad peas, on ikkagi maailma edetabelis 43. kohal asuv Serbia see, kes on kõnealuses kohtumises favoriit. Sama meelt on ka statistikaportaali Opta superarvuti, kelle 10 000 simulatsiooni andis serblastele 49,2-protsendilise võiduvõimaluse (Sloveenia protsent oli 24,3).

Kõike eeltoodut kinnitasid ka EMi avamängud, kust Sloveenial jäi Taani vastu näppude vahele küll punkt, kui Serbia võitles nagu võrdne võrdsega ühe suurfavoriit Inglismaaga.

Kui suure tõenäosusega Serbia mängu võidab? Leia tõenäosused SIIT.

Kas koondised on selleks mänguks täisjõus?

Mõlemad koondised peaksid EMi teiseks kohtumiseks olema täies löögijõus.

Kes on kõige tõenäolisemad väravalööjad selles kohtumises?

Sloveenia koondise suuremaid staare on Euroopa üks andekamaid noori mängumehi Benjamin Šeško, kes mullu sügisest saati on löönud koondises viis väravat. Sama palju on võrku sahistanud teine ründaja Andraž Šporar. EMi avamängus tegi skoori aga kaitsja Erik Janža.

Serbia koondises on talenti rohkem, kui see on tulemustes väljendunud. Esiründaja Aleksandar Mitrovic lõi valiksarjas neli väravat (kokku koondises 92 mänguga 58), ohtliku jalaga on ka Dušan Vlahovic, Sergej Milinkovic-Savic ja mõistagi 35-aastane mängujuht Dušan Tadic (109/23).

Kui tõenäoliselt saab jala või pea valgeks Šeško? Või Mitrovic? Leia tõenäosused SIIT.

Mida asjaosalised ise enne mängu ütlevad?

Sloveenia peatreener Matjaž Kek: «Väga paljud minu mängijatest pole varem säärasel suurturniiril mänginud. Kui nad aga nägid [avamängus Taaniga], et midagi on päriselt võimalik saavutada, hakkasid nad isukalt mängima. Usun, et õppisime sellest. Kui seesama võistkond mängib tulevikus oma teist või kolmandat suurturniiri, on nad kohe avavilest saati palju-palju tugevamad.»

Serbia peatreener Dragan Stojković: «Kavatseme Sloveenia vastu teha absoluutselt kõik, mis võiduks vajalik. Õnnitlesin juba [pärast Inglismaa mängu] oma mängijaid – mul puudusid neile etteheited, kui tulemus muidugi välja arvata. Mulle ei meeldi kaotada, kuid paraku käib see töö juurde.»

Sloveenia peatreener Matjaž Kek (vasakul) ja Serbia loots Dragan Stojković.
Sloveenia peatreener Matjaž Kek (vasakul) ja Serbia loots Dragan Stojković. Foto: KENZO TRIBOUILLARD and OZAN KOSE / AFP / Scanpix

Millist minekut ja mängupilti on EMil seni näidatud?

Sloveenial õnnestus avamängust Taaniga teenida 1:1 viik, mis, olgem ausad, polnud ülemäära teenitud. Ent jalgpallis piisab vahel ühest õnnestumisest ning selle kasutasid sloveenid tol õhtul ära. 

Kuigi Serbial tuli avamängus tunnistada Inglismaa 1:0 paremust, võisid nad platsilt lahkuda püstipäi. Nimelt andsid nad EMi ühele suurimale favoriidile äärmiselt kõva lahingu ega võimaldanud inglastel oma vutivurri käima tõmmata. Nõnda on klaar, et kaitsefaasis on serblastel asjad vägagi korras, kuid nüüd on küsimus, kas neil õnnestub ka enda ründemootor nurruma saada. Inglaste vastu oldi pigem hambutud, millele viitas ka eeldatud väravate (xG) näitaja 0,18. 

Statistikanopped

Koondised on varem omavahel vastamisi läinud kaheksa korda ning ajaloolised kaalukausid on 1-1 viigis: jah, koguni kuus omavahelist kohtumist on lõppenud viigiga! 

Viimati kohtuti 2022/23 Rahvuste liigas: Belgradis jäi toona 4:1 peale võõrustaja Serbia, Ljubljanas tehti aga 2:2 viik.

Mõlemad koondised mängisid viimati EMil 2000. aastal, kui omapärasel kombel kuuluti samuti ühte alagruppi: siis tehti omavahel 3:3 viik. Sealjuures läks Sloveenia toda kohtumist 3:0 juhtima, kuid lasi teisel poolajal kõigest kuue (!) minutiga vastastel viigi jalule seada.

Tolle kohtumise tipphetkede vaatamiseks vajuta allolevas aknas «Watch on YouTube»

Ühtlasi on tegemist ainsa korraga EMide ajaloos, kui mõnel meeskonnal on «õnnestunud» kolmeväravaline eduseis maha mängida. Siinkohal on siiski paslik rõhutada, et toona tegutsesid serblased veel Jugoslaavia nime all.

Jugoslaaviaga seoses ei tasu mõistagi unustada, et enne iseseisvumist 1992. aastal kuulus Sloveenia samuti nende koosseisu ehk teoorias saavad mõlemad koondised osa 1960. ja 1968. aasta EM-hõbedatest enda omaks pidada. Ehkki ametlikuks õigusjärglaseks on siiski ainult Serbia. 

Tagasi üles