Euroopa vingemaid ründajaid on suurel laval hambutu

Romelu Lukaku iseennast kirumas, et ta järjekordse võimaluse luhtas. Foto: KIRILL KUDRYAVTSEV/AFP/SCANPIX

Käimasoleva jalgpalli EMi esimene tõsisem üllatus leidis aset esmaspäeva õhtul, kui Slovakkia alistas E-alagrupi kohtumises 1:0 Belgia.

Kuigi belglasi ei peeta praegu enam nõnda suurteks soosikuteks kui kahel eelmisel EMil, mil nende n-ö kuldne põlvkond eesotsas Eden Hazardiga oli oma parimas mängijaeas, on neil vana kaardiväe viimaste sõdurite ehk Romelu Lukaku ja Kevin de Bruyne’i näol jätkuvalt väga-väga hea meeskond.

Selle tõestuseks kas või EM-valiksari, kus Belgia oli üks kuuest koondisest, kes läbis selle puhaste paberitega. Või fakt, et alates 2023. aasta veebruarist, mil nende treeneritoolile istus Domenico Tedesco, polnud punased draakonid – nii belglased oma rahvusesindust kutsuvad – 14 kohtumise jooksul veel kaotusekibedust tundnud.

Ent see kõik ei maksnud EMi avamängus Slovakkia vastu sentigi, sest 90 minuti lõppedes vaatas tabloolt vastu 0:1 allajäämine. Ja selles tulemuses polnud neil süüdistada kedagi teist peale iseenda.

Sest slovakkide seitsmenda minuti tabamus sündis belglaste enda saamatusest, kui ääreründaja Jérémy Doku otsustas oma nurgalipu juures (loe: kaitsefaasis!) trikitama hakata ja palli kaotas. Tulemuseks: Ivan Schranzi koondisekarjääri neljas tabamus.

Nimed ei mängi

Belgia kaitsefaasi asemel tuleb hoopis tõsisemal toonil rääkida aga nende ründefaasist, mis paberil on küll erakordselt esmaklassiline – Slovakkia vastu alustasid Lukaku, Doku, De Bruyne ja Leandro Trossard ning vahetusest sekkusid Johan Bakayoko ja Loïs Openda –, kuid reaalsuses pehmelt öeldes nüri.

Ajaloo üks vingemaid skoorimasinaid Romelu Lukaku jäi Belgia eest suurturniiril juba mitmendat puhku kuivale. Foto: Bruno Fahy/Belga via ZUMA Press/Scanpix

Sest kuidas on ikkagi võimalik, et eespool mainitud kuuik, kes lõppenud klubihooajal kõmmutas kamba peale 93 väravat, ei suuda nüüd ühtäkki sihile jõuda?

Küsimusele otsesõnu vastates tuleb esmajoones mõistagi kiita slovakke, kes eesotsas väravavaht Martin Dúbravka ja kaitsja Dávid Hanckoga kõiki (lubatud) kehaosi kasutades ennastohverdavalt oma puuri kaitsesid. Sest kui neid (ja VARi – loe lisaloost) poleks olnud, võitnuks Belgia kohtumise ikkagi nii 4 või 5:1.

Ent reaalsuses jäid belglased 15 löögi juures, millest viis ka lendas raami, ikkagi nullile. Olgugi et nende eeldatud väravate (xG) näit oli 1.97.

Snikomeetri debüüt

Kuigi Belgia koondisel või õigemini Romelu Lukakul õnnestus kahel puhul pall Slovakkia koondise võrku saata, läksid mõlemad tabamused videokohtuniku abil tühistamisele.

Esimesel juhul oli ründaja ise jõudnud liikuda nii poole keha jagu suluseisu, teisel puhul patustas hoopiski täpse tsenderduse andnud Loïs Openda, kes mängis ülesehitusfaasis palli käega.

Selle rikkumise fikseerimine videopildi abil polnud kõige lihtsam, kuid türklasest peakohtunik Halil Umut Melerile tuli siinkohal appi tehnoloogiline uuendus nimega snikomeeter (snickometer – K. J.).

Nimelt on sel EMil kõik pallid varustatud mikrokiipidega, mis võimaldavad nende erakordselt täpset jälgimist – räägime millimeetritest, mis vajalikud nii suluseisude kui ka väravate puhul – ja fikseerivad ka väikseimadki pallipuuteid.

Nõnda saigi otseülekandes näha, kuidas elektrokardiogrammilaadsel graafikul oli näha Openda käepuude, mistõttu tabamus ka tühistamisele läks.

Tehnika paljastas tõe: pall puudutas Loïs Openda kätt. Foto: X @JanZglinski

Ajalugu on karm

Kuigi siinkohal võiks rääkida, et vahel lihtsalt läheb nii ning tol päeval oli vutijumal slovakk, siis tegelikult peitub Belgia realiseerimissaamatuses muster. Sest kui võtta nende neli viimast kohtumist suurturniiridel – esmaspäevane matš ja kolm 2022. aasta MM-mängu – siis 51st tehtud löögist on väravas lõpetanud vaid üks!

Ja siinkohal räägime koondisest, kelle ründeliini veab Euroopa ajaloo üks resultatiivsemaid kesktormajaid: Romelu Lukaku, kes jääb oma koondisesaldolt (116 mängu ja 85 väravat) alla vaid Cristiano Ronaldole (207/130).

Uhke saagi väärtus aga kahaneb, kui arvestada, et tähtsatel lavadel ehk MMidel ja EMidel on need saldod «pelgalt» 12/5 ja 11/6 ja et ainult üks eelpool mainitud finaalturniiride tabamustest on tulnud sõelmängudes. Ehk ajal, mil päriselt mõisa peale mängitakse...

Seega kui Slovakkia mängu kontekstis võisid belglased tõepoolest õnnejumalannat kiruda, siis suuremat pilti vaadates näib tegemist olevat mingi süstemaatilise(ma) veaga, millele kiiremas korras lahendust vaja. Sest vastasel juhul ootab neid taas ees soovitust varasem kojusõit.

Prantslaste küsimus nimega Mbappé

Kuigi Prantsusmaa koondis võitis EMi avamängus 1:0 Austriat, võisid nad tolles kohtumises kaotada oma liidri Kylian Mbappé. Nimelt põrkas prantslaste superstaar kohtumise lõpu eel peapalli pärast võideldes kokku Austria kaitsja Kevin Danso õlaga, pärast mida murule varises.

Telekaadrid olid rõlged: näost kinni hoidnud Mbappé särk oli üleni verine ning kui ta lõpuks käed ära võttis, oli näha ka kõverat nina. Vahetult pärast intsidenti vahetati prantslane välja ning platsilt lahkudes siirdus ta otse riietusruumi tohtrite hoole alla.

Kylian Mbappé murdis EMi avamängus ninaluu. Foto: FRANCK FIFE/AFP/Scanpix

Sealt viidi Mbappé edasi haiglasse, kus tuvastatigi ninaluu murd. Kui esialgu levis kuuldus, et ta vajab ka operatsiooni, siis hiljem selgus, et see ikkagi vajalik pole. Küll on jätkuvalt pehmelt öeldes segane, millal Mbappé taas mängukõlbulik võiks olla.

«Tal ei lähe hästi. Tema nina sai kõvasti pihta. Peame seda kontrollima, kuid tundub üsna keeruline olukord,» sõnas ärevil Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps vahetult pärast mängu.

Riietusruumist vilksamisi läbi käinud poolkaitsja Adrien Rabiot oli samas veidi positiivsemalt meelestatud: «Mbappéga on kõik hästi. Ta ütles, et loodab kolmandaks mänguks taas rivis olla.»

Teisipäeva hommikul andis ka Mbappé ise mõista, et EM tema jaoks veel läbi pole. «On teil mingeid maskide ideid?» andis ta ühismeedias fännidele küsimust esitades mõista, et kavatseb kaitsva peamaskiga taas väljakule joosta.

Des idées de masques 🎭😅 ?

— Kylian Mbappé (@KMbappe) June 17, 2024

Millal see aga juhtuda võiks, on omaette küsimus. Viimased teated Prantsusmaalt räägivad, et isegi maski jaoks vajab Mbappé nina nii kahenädalast taastumisaega. See aga tähendaks, et uuesti võiks ründajat väljakul näha alles veerandfinaalis.