Kauglöökide väravasadu EMil: anomaalia või vutimaailma uus trend?

Morten Hjulmand (särginumbriga 21) tähistamas väljastpoolt karistusala löödud viigiväravat Inglismaa vastu. Foto: Angelos Tzortzinis/AFP/Scanpix

Käimasolev jalgpalli EM on seniste kohtumistega pakkunud rahvale erakordselt palju kaugelt löödud iluväravaid. Kas väljaspoolt kasti teele pandud maasikad on pelgalt statistiline anomaalia või peituvad selle numbri taga kindlad põhjused?

Esimest korda sahistati kauglöökidest väravavõrke juba EMi avaõhtul, kui sakslaste viiest tabamusest kaks olid teele pandud just väljastpoolt trahvikasti. Praeguseks, mil selja taga kaks mänguvooru ehk 24 kohtumist, on väravaid kirjas juba 15. 

Selline trend on kaasaegses jalgpallis äärmiselt ebatavaline ja räägib viimase aja statistikale selgelt vastu. Näiteks 2016. aasta EMil – see tähendab kogu turniiri ehk 51 mängu peale – löödi väljastpoolt trahvikasti 17 väravat, 2020. aasta EMil oli vastav näit 19.

Või võtame 2022. aasta Katari MMi, kus esimene väljastpoolt karistusala löödud värav sündis alles 17. (!) mängus.

Klubijalgpallis samasugune trend

Ka Inglismaa kõrgliigas löödi lõppenud hooajal väljastpoolt karistusala vaid 11,5 protsenti väravatest. Samuti tehti Premier League'is rekordiliselt vähe kauglööke.

Säärane langustrend on viimase kümnendi jooksul olnud pidev: kui umbes kümme aastat tagasi moodustasid väljastpoolt kasti tehtud löögid 44,9 protsenti pealelöökidest, siis nüüd on see langenud 32,8 peale.

Eelmise EMi kokkuvõtteid tehes ütles Euroopa jalgpalli katuseorganisatsioon (UEFA), et väljastpoolt karistusala skooritakse nii vähe seetõttu, et mängijad soovivad peale lüüa kohtadest, kus võrgu sahistamine on tõenäolisem – ehk väravale võimalikult lähedalt. 

Ka puhas loogika toetab seda, et väljastpoolt kasti tehtavad löögid lõpetavad võrgus palju väiksema tõenäosusega, kui karistusala seest tehtud löögid. Seetõttu on treenerid andnud vutimeestel suunised sääraseid lööke võimalusel vältida.

Väljastpoolt karistusala sai mängus Gruusia vastu värava kirja ka Türgi koondislane Arda Güler. Foto: Emmanuele Mastrodonato/IPA Sport/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Miks on 2024. aasta EM olnud teistsugune? 

Ent tänavu näib kogu varasem lähenemine pea peale olevat keeratud. Miks nõnda? Hetkeseisuga näikse olla veel arvamusel, et anomaalia peamiseks põhjuseks on väike valim ning turniiri edenedes kauglöökide ja sealt sündinud tabamuste arv väheneb.

Ent kui rääkida sellest, miks kauglöögid ikkagi võrgus lõpetavad, siis võimalike põhjustena tuuakse välja väravavahtide tõrjevigu ning tänavuse jalgpalli EMi ametliku palli omadusi.

Nimelt tagab Fussballliebe nime kandev mänguvahend löögi maksimaalse täpsuse, tänu millele kontrollib jalgpallur täielikult selle trajektoori. Palle on iga turniiriga aina edasi arendatud ning selle kontrollimine on meeste jaoks muutunud aina hõlpsamaks.

Ent statistilise anomaalia seletamiseks on ka kaks teist teooriat: psühholoogiline ja taktikaline.

Esimese puhul arvatakse, et väljastpoolt kasti löödud väravate arvu on tinginud EMile omane melu. Oletatakse, et paljud mängijad, kes on aastaid unistanud EMil skoorimisest, on altimad iga väiksematki võimalust ära kasutama, tänu millele lüüakse väljastpoolt karistusala peale: ja ka väravasse. Loogiline.

Koondisevuti eripära?

Teiseks erineb koondisejalgpall märgatavalt klubivutist. Klubimängudes on väga suur roll treeneril ja tolle taktikalistel plaanidel ning piltlikult öeldes harjutataksegi seal igapäevaselt spetsiaalseid vutimustreid, mida väljakul ellu viia. 

Suurbritannia ajakirjanik Adam Bate on öelnud, et klubijalgpall on muutnud maailma parimad mängijad mõnes mõttes robotiteks: jalgpallurid teavad kas või kinnisilmi mängides, kus nende meeskonnakaaslased väljakul teatud hetkel paiknevad.

Rahvusvahelises jalgpallis pole säärased suhted ja arusaamad ajanappusest tingituna aga täielikult välja kujunenud, mistõttu nõnda täpselt treeneri(te) vutimustreid ei jälgita ja sooritatakse ka rohkem pealelööke (sh väljastpoolt karistusala).

Omapoolse noppena lisas Bate veel, et kaugelt löödud väravad on andnud EMile mänguilu, tänu millele on turniiri üldmulje väga hea: «Meistrite liiga on võistlus, kus mängitava jalgpalli tase on kõige kõrgem, aga lõbusamaks ja kaasahaaravamaks peab rahvas tihti just rahvusvahelisi mänge.»

Cruyffi vana tõdemus

2021. aastal tehti kauglöökide teemal Sloan MITi spordianalüütika konverentsil ka põhjalikum analüüs, mis juhatati sisse omaaegse vutilegendi Johan Cruyffi ütlusega: kui sa ei löö, siis sa ka ei skoori. 

Uuring näitas, et väljaspool karistusala on tsoone, kust meeskonnad saanuks oma väravate arvule lisada hooaja kohta 0,5–1,5 tabamus, kui nad suurendanuks nendest tsoonidest oma löökide 10–20 protsendi võrra.

Leiti, et kuigi söötes karistusalasse jõudmine võib tõepoolest anda kohati paremaid võimalusi, siis kogu aeg kastis sees siiski löögile pääseda ei õnnestu. Väljastpoolt kasti löömata jätmisega kaasneb aga oht, et parema võimaluseni ei jõutagi.

Uuring leidis, et isegi maailma parimatele meeskondadele tuleks kasuks, kui teatud olukordades prooviks nad peale lüüa ka väljastpoolt karistusala.

BBC spordiekspert Thomas Frank ütles: «Üldiselt lüüakse 80–85 protsenti väravatest kastist. Kastist väljast tehtud pealelöögid pole kindlasti nii tõenäolised tabama, aga kui sportlasel on hea võimalus, tasakaal ja tehnika, siis on õigustatud lüüa ka väljaspoolt karistusala. Arvan, et teatud mängijad on selles väga head ja neil on suurepärane tehnika, mistõttu julgustaksin neid olema vabad ja lööma väravale sealt, kus võimalused avanevad.»

Stiilinäited

2024. aasta EMil peetakse üheks kauneimaks kaugväravaks hetkeseisuga Rumeenia koondislase Nicușor Stanciu ülemisse nurka suunatud lööki võidumängus Ukrainaga. 

Nicușor Stanciu värav. Foto: Michaela Stache/REUTERS/Scanpix

Selle suurepärase väravaga konkureerib Taani koondislase Morten Hjulmandi viigivärav Inglismaa vastu.

Morten Hjulmandi värav Foto: Kirill Kudryavtsev/AFP/Scanpix

Imeilusa kauglöögi mängus Gruusiaga sai enda nimele ka Türgi koondislane Arda Güler.

Arda Güler skooris samuti karistusalast väljastpoolt. Foto: Ozan Kose/AFP/Scanpix

EM-finaalis on 30 aasta jooksul väljastpoolt karistusala löödud vaid üks värav: 2016. aastal tõi Ederi ehk Ederzito António Macedo Lopesi tabamus Portugali koondisele 1:0 võidu Prantsusmaa üle. 

Praegune trend annab aga lootust, et väljastpoolt karistusala löödud väravat võiks näha ka tänavuse EMi kullamängus.